Palga läbipaistvuse direktiiv nõuab, et kõik ettevõtted avalikustaksid teavet, mis lihtsustab sama tööandja juures töötavate inimeste palgavõrdlust. Vähemalt 100 töötajaga ettevõtted peavad leidma lahenduse, kui palgaerinevus on suurem kui viis protsenti, ning värbajatel ei ole lubatud küsida kandidaatidelt nende praeguse palga kohta. Fraktsioon S&D on taganud ranged sätted karistuste ja trahvide kohta mittevastavuse korral, mis on võtmetähtsusega tagamaks, et ettevõtted võtavad seda direktiivi tõepoolest tõsiselt.
Me tugevdasime ka sotsiaalpartnerite rolli direktiivi rakendamisel ja tagasime, et palgaalase diskrimineerimise puhul lasub tõendamiskohustus ettevõtetel ja tööandjatel, kes peavad tõestama vastupidist.
Me nõudsime palgasaladuse hoidmise klauslite keelustamist. See võimaldab nüüd kõigil töötajatel jagada teavet oma palga kohta nii ettevõttesiseselt kui ka väliselt, et kaitsta oma õigust võrdsele palgale.
See direktiiv on oluline samm, et murda palgaerinevuste muster. Meie, S & D, oleksime siiski soovinud, et kõik ettevõtted - olenemata nende suurusest - oleksid hõlmatud kogu direktiivi reguleerimisalaga. Me võitleme selle eest direktiivi tulevase läbivaatamise käigus.
Naiste juhatuste direktiiv on lõpuks vastu võetud pärast seda, kui konservatiivsed valitsused on seda kümme aastat blokeerinud, ning tänu meie fraktsiooni pidevatele üleskutsetele ja läbirääkimistele selle pöördelise seaduse üle. Sellega seatakse siduvad eesmärgid, et parandada soolist tasakaalu Euroopa ettevõtete juhatustes. See ei ole edu mitte ainult fraktsiooni S&D jaoks, vaid ka Euroopa ettevõtete jaoks, sest kõige edukamad ettevõtted on need, mille juhatused on kõige mitmekesisemad.
Kõnealuse direktiiviga kehtestatakse nüüd avatud ja läbipaistev menetlus, et tagada 2026. aastaks vähemalt 40% naiste osakaal ELi äriühingute juhatuse liikmeteks mitteolevates organites, kehtestades kvoodid nii tegevjuhtkondades kui ka juhatuse liikmeteks mitteolevates organites, kusjuures üldine miinimumnõue on 33%.
Liikmesriigid peavad kehtestama karistussüsteemi nende ettevõtete jaoks, kes ei täida uusi seadusi, ning loodi nimekiri, mille alusel saab selgeks, millised ettevõtted täidavad eesmärke.
Direktiivi rakendamine on nüüd liikmesriikide ülesanne. Fraktsioon S&D jälgib seda tähelepanelikult järgmise mandaadi ajal.
EL on lõpuks ratifitseerinud Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooni, mis on tänaseni kõige ulatuslikum rahvusvaheline vahend naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks. Tänu meie fraktsiooni järjekindlale survele ja kampaaniatele on nõukogu kuus aastat pärast seda, kui EL oli Istanbuli konventsioonile alla kirjutanud, lõpuks ületanud konservatiivse vähemuse vastuseisu ning nõustunud ELi ratifitseerimisega ja selle lepingu osadega liitumisega.
Euroopa Parlament ütleb, et naiste õigused ja seksuaalhoolduse ja -tervishoiu õigused on inimõigused, ning nõuab abordi dekriminaliseerimist kõikides liikmesriikides! 2021. aasta juunis toimunud ajaloolisel hääletusel ja vaatamata abordivastaste ja soostumisvastaste liikumiste tohutule mobilisatsioonile ning EPP viimase hetke manöövritele võttis täiskogu vastu progressiivse resolutsiooni. Selles kutsuti üles tagama ELis diskrimineerimata juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervisele ja -õigustele, sealhulgas ohutule ja seaduslikule abordihooldusele. Me oleme oodanud peaaegu kümme aastat, et saata see selge sõnum, et naised ei ole teise klassi kodanikud.
S&D fraktsiooni juhtimisel võttis Euroopa Parlament vastu mitteseadusandliku resolutsiooni, milles nõutakse kogu ELi hõlmavat lähenemist prostitutsioonile, dekriminaliseerides prostitutsioonis olevad inimesed ja toetades neid, kes soovivad sellest lahkuda. Raport on tugev signaal meie ühiskonna kõige haavatavamatele inimestele, kes on sattunud vägivaldsesse süsteemi, ning selles kutsutakse üles võtma ELi tasandil meetmeid, et lõpetada süsteem, mis toob kasu inimkaubitsejatele ja sutenööridele.
Pärast aastaid kestnud üleskutseid esitas Euroopa Komisjon lõpuks ettepaneku esimese Euroopa õigusakti kohta naistevastase vägivalla ja perevägivalla vastu võitlemiseks. Kavandatavas õigusaktis võetakse vastu terviklik lähenemisviis soolise, sealhulgas seksuaalse vägivalla vastu võitlemiseks, mis hõlmab ennetustegevust, kaitset ja kohtulikku menetlust.
Oluline on see, et seaduses tehakse ettepanek kuue kuriteo kohta, mida tunnustatakse ELi tasandil ning mille eest karistatakse ja mida määratletakse samamoodi kõigis ELi riikides. Nende hulka kuulub ka nõusoleku puudumisel põhinev vägistamise kuritegu, nagu on määratletud Istanbuli konventsioonis. Praegu on ainult 13 ELi liikmesriigis olemas seadused, mis määratlevad vägistamise kui nõusolekuta seksimise. Teistes riikides peavad ohvrid tõendama jõu kasutamist või ähvardamist, et tegu saaks kvalifitseeruda vägistamisena.
Fraktsiooni S&D jaoks on esmatähtis, et käesolevas direktiivis oleks nõusolekul põhinev vägistamise määratlus, sest me usume, et seadused suunavad suhtumist ja tekitavad ühiskonnas muutusi, mis lõppkokkuvõttes hoiavad ära seksuaalvägivalla. ELi liikmesriikide valitsused on siiani keeldunud, kuid me oleme otsustanud võtta vastu võitluse, et saavutada ambitsioonikas direktiiv.
Direktiivis tehakse ka ettepanek kriminaliseerida küberkuriteod ja naiste suguelundite moonutamine, sätestada tasuta õigusabi vägivallaohvritele, ulatuslik seksuaalsuse ja suhete alane haridus, milles keskendutakse nõusoleku, piiride ja meeste vastutuse õpetamisele, et lõpetada sooline vägivald konkreetsete meetmete abil, nagu teadlikkuse tõstmise kampaaniad, et vaidlustada soolisi stereotüüpe, mis aitavad säilitada naistevastast vägivalda, ennetada vägivalla kordumist, töötades välja meetodeid, et töötada koos vägivallatsejatega, suunised ja koolitus kohtunikele, prokuröridele, politseile ja kõigile neile asutustele, kes puutuvad kokku soopõhise vägivalla ohvritega.
Naiste õigused peavad olema tagatud kõigile naistele kogu ELis, mida praegu ei ole. Fraktsioon S&D on esitanud ettepaneku võtta vastu ELi naiste õiguste harta, et kehtestada ühtsed, üleeuroopalised standardid ja olla suunajaks soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks kõikides poliitikavaldkondades Euroopa ja riiklikul tasandil. Samuti kinnitatakse sellega veel kord fraktsiooni S&D pühendumust saavutada ELis täielik sooline võrdõiguslikkus ning tagatakse naiste põhiõiguste austamine ja kaitse, vältides samas tagasilööke.
Naiste õigused ning juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ja -õigustele on ohus mitte ainult ELis, vaid ka kogu maailmas. Abordi kriminaliseerimine ei too kaasa abortide arvu vähenemist, vaid sunnib naisi otsima salajasi aborte, mille puhul nad riskivad oma tervise ja eluga. See on tõsine inimõiguste rikkumine ja soolise vägivalla vorm. Seetõttu tuleb ELi põhiõiguste hartas tunnustada õigust tasuta, ohutule ja seaduslikule abordile.
ELi naised seisavad silmitsi seksuaalse ja soolise vägivalla nuhtlusega, mis on nende inimõiguste ulatuslik rikkumine, sealhulgas õigus kehalisele autonoomiale ja puutumatusele ning õigus diskrimineerimisvabale elule. Kogu maailmas on peaaegu kolmandik 15-49aastastest naistest, kes on olnud suhtes, teatanud oma lähisuhtepartneri poolt toime pandud füüsilisest ja/või seksuaalsest vägivallast. Iga 20. naine ELis on alates 15. eluaastast vägistatud. Isegi internetimaailm ei ole naiste jaoks turvaline ruum. Iga kümnes naine ELis on alates 15. eluaastast langenud seksuaalse ahistamise ohvriks internetis. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi andmetel ületasid soolise vägivalla kulud ELis 2019. aastal290 miljardit eurot. S & D-na jätkame võitlust naistevastase ja soolise vägivalla vastu võitlemise karmi direktiivi eest, mis sisaldab vägistamise tugevat nõusolekupõhist määratlust. Kuid meie võitlus ei lõpe sellega. Nõuame tungivalt, et komisjon esitaks nõukogule ettepaneku määratleda soopõhine vägivald ELi kuritegevuse valdkonnana, et naised oleksid kõikjal ELis kaitstud igasuguse soopõhise vägivalla eest.
Me tahame kaotada soolise palga- ja pensionilõhe, et tugevdada naiste majanduslikku sõltumatust. Praegu on sooline palgalõhe ELis ikka veel 12,7% ja sooline pensionilõhe on peaaegu 30%. Igal kolmandal naisel ELis ei ole palgalist tööd. Naised teevad valdavalt osalise tööajaga tööd, tasustamata kodutööd ning töö naiste poolt domineerivates sektorites on traditsiooniliselt alahinnatud ja madalapalgaline. Selle tulemusel on vaesus naiste päralt: Euroopas elab vaesuses üle 65 miljoni naise võrreldes 57 miljoni mehega ning naiste vaesus tekitab laste vaesust. Fraktsioon S&D jätkab võitlust süstemaatilise madalama palga vastu naiste domineerivates sektorites, käsitledes "võrdse töö eest võrdse tasu maksmise" küsimust. Vajame suuniseid, mis võimaldavad meil määratleda ja võrrelda töö väärtust, sooneutraalseid töö hindamise vahendeid ja kriteeriume.
Tasustamata hooldus- ja kodutööde ebavõrdne jagunemine meeste ja naiste vahel on endiselt takistuseks naiste osalemisele tööturul ja nende karjääriredelil. Et saavutada ühiskonnas mudel "võrdne palgatöötaja - võrdne hooldaja", oleme kindlalt pühendunud 2019. aasta töö- ja pereelu tasakaalustamise direktiivi rakendamisele ning arendame edasi hoolduspoliitikat, mis soodustab võrdseid lapsehooldus- ja hoolduspuhkuse skeeme. Hiljuti vastu võetud Euroopa hooldusstrateegiat tuleks edasi arendada ambitsioonikaks Euroopa hoolduslepinguks, mis oleks varustatud siduvate vahendite ja nõuetekohaste riiklike investeeringutega. Selle eesmärk peaks olema edendada inimväärseid töötingimusi ja piisavat palka kõigile hooldajatele, et tagada kvaliteetsed töökohad, mis suurendavad hooldussektoris töötamise atraktiivsust.
Mitmekesised rühmad teevad otsuseid, mis on paremad, kaasavamad ja jätkusuutlikumad. Otsustavatel ametikohtadel olevad naised on järgmise põlvkonna jaoks olulised eeskujud. Me tahame, et naised, eriti need, kes seisavad silmitsi mitmekordse diskrimineerimisega, oleksid võrdsetel alustel esindatud majanduslike ja poliitiliste otsuste tegemisel. Selle saavutamiseks kutsume Euroopa Ülemkogu üles looma ametlikku soolise võrdõiguslikkuse nõukogu. EL vajab platvormi, kus vastutavad ministrid saaksid vahetada arvamusi soolise võrdõiguslikkuse teemal. Me jätkame naiste õiglasema esindatuse võimaldamise eest poliitikas kvootide, reserveeritud kohtade ja volikogude kaudu, aga ka käitumisjuhendite ja erakondade põhikirjade rakendamise kaudu, et parandada poliitilist kultuuri.