Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on näidanud, et EL ei saa olla ümbritsetud haavatavate naabritega, mis sunnib nüüd rohkem ELi valitsusi ja poliitilisi jõude meie joonele. 2022. aasta tõi mõned olulised edusammud: esiteks nõustusid ELi liikmesriigid pärast Euroopa Parlamendi aastatepikkust survet lõpuks alustama ühinemisläbirääkimisi Albaania ja Põhja-Makedooniaga pärast Prespa lepingu kohast lahendust riigi nime osas. Mõlemas riigis on võimul S&D sõsarparteid. Teiseks said meie tugeval toetusel, vastuseks Venemaa agressioonisõjale, kandidaatriikideks ka Ukraina ja Moldova ning Bosnia ja Hertsegoviina. Gruusia ja Kosovo taotlesid mõlemad kandidaatriigiks saamist ja Kosovo sai viisavabaduse. Lisaks võtsid ELi juhid detsembris 2023 vastu ajaloolise otsuse alustada ühinemisläbirääkimisi Ukraina, Moldova ning Bosnia ja Hertsegoviinaga, kui see täidab põhikriteeriumid, ning anda Gruusiale kandidaatriigi staatus.
S&D fraktsioon on alati tugevalt toetanud kõiki riike, kes soovivad ELiga ühineda, ning võitnud nende ELi valitsuste ja poliitiliste jõudude vastu, kes püüavad ELi edasist laienemist takistada. Meie toetus tähendab, et kandidaatriike tuleb aidata teha vajalikud sisereformid, et täita ELiga ühinemise nõudeid. See tähendab, et "ei mingit ühinemist ilma nõudeid täitmata".
Geopoliitilise olukorra tõttu tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka Lääne-Balkani riikides tegutsevatele kolmandatele riikidele. Sellega seoses peab Lääne-Balkani kandidaatriikide ELi välis- ja julgeolekupoliitikaga vastavusse viimise süvendamine olema esmatähtis. Ühinemine tähendab kohustust järgida ELi norme ja väärtusi nii liidus kui ka väljaspool liitu.
Fraktsioon S&D toetab Serbia ühinemistaotlust, kuid me oleme jätkuvalt mures selle demokraatliku usaldusväärsuse pärast. Montenegro, kes on avanud kõik läbirääkimispeatükid, on viimase aasta jooksul kannatanud poliitilise ebastabiilsuse tõttu.
Mis puutub Türkiasse, siis meie fraktsioon usub, et ilma selge ja märkimisväärse eduta õigusriigi valdkonnas ei saa parlament ette näha ühinemisläbirääkimiste jätkamist Türkiaga, mis on alates 2018. aastast sisuliselt seisma jäänud. Pärast 2023. aasta Türgi presidendi- ja parlamendivalimisi soovitavad S&D liikmed alustada järelemõtlemisprotsessi, et leida paralleelne ja realistlik raamistik ELi ja Türgi suhetele.