Võtsime juhtrolli Euroopa Parlamendi 2019. aasta kliimaalase hädaolukorra deklaratsioonis, mis võeti Euroopa Parlamendis suure häälteenamusega vastu.
Võitlesime edukalt Euroopa kliimaalastes õigusaktides ambitsioonikate kliimaeesmärkide eest: EL peab 2050. aastaks muutuma kliimaneutraalseks ja vähendama 2030. aastaks 55% oma kasvuhoonegaaside netoheitest.
Selleks, et toetada haavatavaid kodanikke ökoloogilisel üleminekul, õnnestus meil saada Euroopa Parlamenti kaasa rääkima, et luua sotsiaalne kliimafond, mis sisaldab tugevaid sotsiaalse õigluse ja solidaarsuse mehhanisme, et leevendada ühiskonna kõige haavatavamate inimeste kulusid. Rahaline toetus tuleb kasuks haavatavatele majapidamistele (vähendades isolatsioonikulusid või võimaldades juurdepääsu taastuvatele energiaallikatele, näiteks soojuspumpadele või päikesepaneelidele) ja transpordikasutajatele, kuna nad lähevad üle saastevabadele transpordiliikidele. Sotsiaalne kliimafond peaks ajavahemikul 2026-2032 eraldama kuni 65 miljardit eurot ELi vahendeid.
Me saavutasime Euroopa Parlamendis progressiivse enamuse, et viia "Fit for 55" strateegia põhisambad vastavusse ELi 2030. aasta kliimaeesmärgiga vähendada heitkoguseid 55% võrra, lisades konkreetsed sätted õiglase ülemineku kohta. Nende põhisammaste hulka kuuluvad heitkogustega kauplemise süsteem, jõupingutuste jagamise määrus, maakasutus- ja metsandusmäärus, autode ja kaubikute CO2-heitestandardite määrus, alternatiivsete kütuste infrastruktuuri kasutuselevõtu määrus ning ehitiste energiatõhususe, energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate direktiivid.
Me saavutasime uue ambitsioonika heitkogustega kauplemise süsteemi, mis hõlmab umbes 50% kõigist Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustest. Meil õnnestus tugevdada põhimõtet "saastaja maksab", kehtestades tööstusele (elektri- ja soojatootmine, energiamahukad tööstusharud) mõeldud tasuta CO2-heitkoguste varajase kaotamise tähtajad ning laiendades uue heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisala, et hõlmata üha problemaatilisemaks muutuvad mere- ja lennunduse heitkogused.
Selleks et tagada Euroopa tööstusharudele võrdsed võimalused süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisel, kehtestasime hinna ELi sisenevate süsinikdioksiidimahukate kaupade tootmisel tekkivatele süsinikdioksiidi heitkogustele ning edendasime puhtamat tööstustoodangut ELi-välistes riikides. Seega suurendasime süsinikdioksiidi piiril põhineva kohandamismehhanismi määruse (CBAM) ambitsioonikust, laiendades selle reguleerimisala, rakendades tsentraliseeritumat juhtimismudelit ja tagades CBAMi tasakaalustatud, kuid ambitsioonika järkjärgulise kasutuselevõtu koos tasuta heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootide järkjärgulise kaotamisega. Saastaja maksab, kus iganes ta on, isegi väljaspool Euroopa Liitu.
Süsinikdioksiidi piiriülese kohandamise mehhanismi määrus (CBAM) on pöördeline vahend, mille eesmärk on kehtestada õiglane hind ELi sisenevate süsinikdioksiidimahukate kaupade tootmisel tekkivatele süsinikdioksiidi heitkogustele ja soodustada puhtamat tööstustoodangut ELi-välistes riikides. S&D fraktsioonil õnnestus muuta CBAM ambitsioonikamaks ja tulevikukindlamaks, laiendades selle reguleerimisala, tagades tsentraliseerituma juhtimismudeli ning tagades, et CBAMi järkjärguline kasutuselevõtt ja tasuta saastekvootide järkjärguline kaotamine toimuks tasakaalustatult, kuid ambitsioonikalt.
Me püüdsime jõuliselt piirata fluoritud gaaside (F-gaasid) kasutamist ELis nende väga suure kasvuhoonegaaside potentsiaali tõttu. Need gaasid on kuni 25 000 korda kliimakahjulikumad kui CO2, mistõttu nende vähendamine on võtmetähtsusega, et vältida globaalse soojenemise süvenevat mõju ja selle laastavaid keskkonna- ja sotsiaalseid tagajärgi.
Me võitlesime edukalt selle eest, et kogu liidus oleks tugev ja kvaliteetne alternatiivsete kütuste infrastruktuuri võrgustik, mille saavutasime alternatiivsete kütuste infrastruktuuri määruse kaudu, kehtestades liikmesriikidele siduvad eesmärgid ja muutes selle eesmärgipäraseks, mis on oluline osa transpordisektori vastavusse viimisel ELi kliimaeesmärkidega. Lisaks on liit tänu meie juhtrollile astunud kütusealaste määruste FuelEU Maritime ja RefuelEU Aviation kaudu esimesi olulisi samme alternatiivsete kütuste edendamiseks merendus- ja lennundussektoris. S&D jõupingutused on olnud otsustava tähtsusega, et tagada vastuvõetav ambitsioonide tase ja parandada komisjoni ettepanekuid.
Me oleme teinud järjekindlalt tööd, et stimuleerida säästvamaid ja energiatõhusamate transpordiliikide, näiteks raudtee- ja siseveetranspordi kasutamist. Eesmärk on veelgi kiirendada liidu transpordisüsteemi süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist. Eelkõige oleme taganud kindla kohustuse luua rohkem ja paremaid raudtee- ja veetranspordiühendusi ja -teenuseid üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) läbivaatamisel. See on väga oluline, et võimaldada rohkemate kauba- ja reisijateveosüsteemide üleminekut maanteelt vee- ja raudteetranspordile.
Me tahame viia ELi õigusaktid vastavusse Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärgiga piirata temperatuuri tõusu 1,5 °C-ni, et vältida kliimamuutuste dramaatilisi mõjusid.
Me tahame kaitsta kõiki Euroopa ühiskondi ja majandusi kliimakriisi kõige ohtlikumate tagajärgede eest. Äärmuslikud ilmastikunähtused - nagu üleujutused, põuad, metsatulekahjud ja kuumalained - muutuvad üha sagedasemaks ja intensiivsemaks, mis halvendab veelgi meie keskkonda, hävitab bioloogilist mitmekesisust ning ohustab meie heaolu ja põhivajadusi, näiteks toiduainete tootmist. Seepärast on meil vaja kõrgeimat saavutatavat kliimaeesmärki 2030. aastaks, et saavutada klimaneutraalsus 2050. aastaks. See on parim viis inimkonna ees seisva suurima ohu ületamiseks ja meie majanduse toetamiseks selle eesmärgi saavutamisel.
Me tahame suurendada taastuvenergia ja energiatõhususe meetmete kasutuselevõttu ambitsioonikate energiaeesmärkide kaudu aastaks 2030 ja muuta need siduvateks riiklikeks eesmärkideks. Jätkusuutlik energia kasutuselevõtt on hädavajalik, koos fossiilkütuste kasutamise vähendamisega, mis on peamine globaalse soojenemise põhjustaja.
Me püüame tagada kõigi tööstussektorite osalemise ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamisel ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise kaudu, mis pakub majanduslike stiimuleid paljudele väga saastavatele tööstusharudele, et nad vähendaksid oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Me tahame vähendada oma sõltuvust saastavatest energiaallikatest meie energiasüsteemi dekarboniseerimise, suurema energiatõhususe ning fossiilkütuste ja muude keskkonnakahjulike toetuste järkjärgulise kaotamise kaudu. Üleminek fossiilkütustelt taastuvenergiale ei ole kasulik mitte ainult kliimale, vaid ka inimeste tervisele, sest õhusaaste väheneb linnades.
Me tahame vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid transpordisektoris, edendades samal ajal kättesaadavat ja taskukohast liikuvust. See algatus peab tagama kodanikele mugava ja taskukohase juurdepääsu intelligentsetele ja jätkusuutlikele liikuvuslahendustele. Süsinikdioksiidivaba tehnoloogia ja alternatiivsete kütuste tõhustatud eesmärgid koos vastava infrastruktuuriga on hädavajalikud, et vähendada tõhusalt reisijate ja kaupade transporti.
Me tahame, et keegi ei jääks selle ülemineku käigus maha, keskendudes töötajatele ja kvaliteetsete töökohtade loomisele valdkondades, mida mõjutavad suurenenud kliimaeesmärgid. Meie eesmärk on tegeleda energiavaesusega, toetades haavatavaid majapidamisi hoonete renoveerimisprogrammide kaudu. Me peame toetama haavatavaid transpordikasutajaid üleminekul süsinikdioksiidivabale liikuvusele. Samuti peame toetama põllumajandustootjaid, keda kliimamuutuse mõju kõige enam mõjutab, ning aitama neid üleminekul säästvamatele ja kliimasõbralikumatele põllumajandustavadele.
Me tahame ELi toetusel rakendada riiklikul tasandil keskkonnahoidlikke sotsiaalkaitsesüsteeme. Eesmärk on suurendada sotsiaalset vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele ja valmistada ökoloogilisest üleminekust mõjutatud kogukondi ette muutuvaks tööturuks.