EL ja USA on olnud ja on ka edaspidi strateegilised partnerid. Trumpi administratsiooni ajal on Atlandi-ülestes suhetes olnud pingelisi hetki ja need on õpetanud meile, et meie suhteid ei tohiks kunagi pidada enesestmõistetavaks. Bideni/Harrise'i valimine eelmise aasta novembris tõi ELis palju kergendust ja optimismi seoses võimalustega TA-suhete taastamiseks. Kuigi USA uus administratsioon suhtub koostööaltimalt, jäävad mõned erinevad huvid alles.
Meil on vaja luua tugevamad sidemed ja vastupidavam demokraatiate liit, et taaselustada mitmepoolset maailmakorda ja seista vastu seda õõnestavatele autoritaarsetele autoriteetidele. Me peame ühendama energia, et võidelda kliimamuutuste vastu, ehitada üles keskkonnasäästlikum ja jõulisem jätkusuutlik kasv, et saavutada kaasavam ühiskond. Demokraatia, õigusriik, keskkonnaalased eesmärgid ja tööõigused, konfliktide rahumeelse lahendamise edendamine ja majandusjuhtimise reform, seades ebavõrdsuse vastase võitluse keskmesse, peaksid olema meie ühise progressiivse tegevuskava keskmes. Samal ajal peaksime rõhutama ELi ja USA vahelise viisavabaduse tähtsust ning julgustama mõlemaid pooli leidma lahendust, mis võimaldaks viisavabadust kõigile ELi kodanikele.
Kuigi USA üleminek ei ole veel lõpule viidud, on president Biden ja tema meeskond juba teatanud ja algatanud mitmeid meetmeid ja prioriteete, mis näitavad selget tagasipöördumist mitmepoolsusele ja valmisolekut teha koostööd traditsiooniliste liitlastega. Lähenemisviisi puhul on kindlasti olemas konstruktiivsem kontekst, et arutada ühilduvaid ja lahknevaid huve. Selles valguses ei peaks meie eesmärk olema mitte tehnilise abi suhete parandamine, vaid nende taastamine, paremini kui varem. Nii kahepoolselt kui ka mitmepoolselt peaksime ühendama jõud, kui me saame. Samal ajal peab EL olema küps ja seisma oma huvide eest, kui see on vajalik.
