Euroopa ühiskondade kiirenev digitaalne üleminek toob kaasa palju uusi võimalusi. Konkreetsed näited ulatuvad epideemiliste haiguste käsitlemisest ja meditsiinilise diagnostika parandamisest kuni liiklus- ja tööõnnetuste vähendamise, kaugtöö ja IKT-põhise mobiilse töö võimaldamise või kogu süsteemi hõlmava energiatõhususe suurendamiseni. Seega avaldab see märkimisväärset mõju inimeste elule, kuna internet ja üldine digitaliseerimine võimaldavad uusi õigusi ja suuremat tõhusust ning hägustavad füüsilise ja virtuaalse maailma vahelisi piire. Selline digitaalne ümberkujundamine julgustab meid ümber mõtlema oma sotsiaalseid ja majanduslikke mudeleid kooskõlas meie sotsiaaldemokraatlike väärtustega.
Samal ajal toob toodete ja teenuste kasvav digitaliseerimine nii era- kui ka avalikus sektoris kaasa mõningaid probleeme, nimelt töökohtade kadumise ülesannete ja protsesside automatiseerimise tõttu. Seetõttu seisab fraktsioon S&D kogu selle ülemineku ajal kõigi nende eest, kes seisavad silmitsi digitaliseerimise tagajärgedega, eelkõige haavatavate rühmade, nagu töötajad, tarbijad ja lapsed, et tagada, et kedagi ei jäetaks maha. Eelkõige võitleb ta kvaliteetse tööhõive kaitsmise eest, vältides selle halvenemist ja ebakindluse tekkimist, mida põhjustab tugev surve palkade langetamisele ja näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise levik, aidates sellega kaasa üldise sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemisele. Sellest tulenevalt peame muude käesolevas seisukohavõtus kirjeldatud meetmete hulgas nõudma täiendavaid rahalisi kohustusi ELi tasandil, et tagada töötajatele ja nende ametiühingute esindajatele tugev roll üleminekuprotsessi kõikides etappides.
Lisaks tähendab õiglane ja kaasav üleminek põhiõiguste austamist, riiklikke investeeringuid ja toetust strateegilistes sektorites, et tagada kõigile roheline ja digitaalne areng. See tähendab ka haridust (sealhulgas põhi- ja keskkooli tasemel) ja koolituspoliitikat, muutuste ja ümberkorralduste ennetamise vahendeid, tugevate ja tõhusate sotsiaalkaitsesüsteemide tagamist ning peab tagama, et sellised sekkumised ja võimalused laienevad ka kõige kaugematele kogukondadele ja edendavad soolist võrdõiguslikkust.
Me peame välja töötama uue ühiskondliku lepingu, lõpetades ja tühistades hüperprivatiseerimise ning vajaduse korral viies võtmesektorid ja nende kasumi tagasi riigi omandisse. See võib eriti kehtida uute digitaalsektorite puhul, millel on suur ühiskondlik mõju.
Erinevad kriisid, millega Euroopa on viimastel aastatel silmitsi seisnud, on karmilt esile toonud inimeste vahel kasvava digitaalse lõhe. See on näidanud ka piirkondade ning linna- ja maapiirkondade vahelist lõhet, tuues esile majanduslikud ja geograafilised raskused, mis on teatud territooriumidel tehnoloogiate kasutuselevõtmisel ja ühenduvuse standardite parandamisel.
Kuna digitaalse lõhega tegelemine on S&D fraktsiooni peamine prioriteet, usume, et sellised algatused nagu digitaalse aastakümne poliitika programm võivad aidata kaasa Euroopa ühiskonna ühtsele digitaalsele ümberkujundamisele aastaks 2030.[1] See tuleks saavutada, pidades samas silmas vajadust iga territooriumi eripärale kohandatud lahenduste järele ja kasutades olemasolevatest rahastamisvahenditest parimat võimalikku.
Lõppkokkuvõttes usume, et digitaalne ümberkujundamine võib toimida kõigi jaoks. Seepärast näeme võrdset juurdepääsu internetile põhiõigusena ja usume, et digitaliseerimine võib aidata kaasa kaasava avaliku halduse tagamisele. Selleks peame edendama jätkusuutlikku digipoliitikat, mis annab kodanikele ja ettevõtetele rohkem võimalusi, muutes ELi konkurentsivõimelisemaks, luues uusi võimalusi kõigile, eelkõige tagades vajalikud investeeringud ja luues koostöömehhanismidel põhineva juhtimisraamistiku, et saavutada eesmärgid digitaalsete oskuste, digitaalsete infrastruktuuride, ettevõtete ja avalike teenuste digitaliseerimise vallas.
Lõpuks on meie poliitiline perekond andnud olulise panuse läbirääkimistesse Euroopa digitaalõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooni üle, mis peaks olema ELi lähenemisviisi suunavaks aluseks digitaalsele üleminekule. S&D fraktsioon on käsitlenud mitmeid edumeelse tegevuskava olulisi küsimusi, alates tehisintellekti mõjust töötajate õigustele, praeguse ülemineku soolisest mõõtmest või vajadusest kvaliteetse digitaalse hariduse ja koolituse järele kuni meediavabaduse ja pluralismi kaitsmise ning eraelu puutumatuse kaitsmiseni desinformatsiooni või profileerimise eest. Oleme seega veendunud, et ELis kaitstud digitaalsed õigused ja põhimõtted ei jäta kedagi maha ja pakuvad võimalusi kõigile.
[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2481, millega kehtestatakse digitaalse aastakümne poliitikaprogramm 2030.
[2] Euroopa deklaratsioon digitaalsete õiguste ja põhimõtete kohta digitaalseks aastakümneks, 15.12.2022.
